Antibiootikumid ja rasva kadu

Eesmärgiks enamasti saada nahal lokaalne toime haava- või nahahaiguste ravis. Klõpsa ja loe täpsemalt, kuidas ravimeid silma manustada Enne ravimi manustamist tuleb Sul silmalaud ja ripsmed puhastada nt füsioloogilise lahusega niisutatud tampooni või marlilapiga. Viimasel juhul tuleb jälgida, et Sa ei lükkaks pulka liiga sügavale ninna ja et vatitups, pulga otsast, ninna ei jääks.

Mida väiksem on ravimvorm ja mida kiiremini ravimvorm väiksemateks tükkideks laguneb, seda kiiremini saab toimeaine maost edasi liikuda, jõuda imendumiskohta ning imenduda. Toit mõjub ravimite imendumiskiirusele enamasti pärssivalt, aeglustades ravimi maost edasi liikumist. Täitunud mao korral pääsevad läbi mao alumise sulgurlihase vaid väga väikesed osakesed, mistõttu suurte ja aeglaselt lagunevate ravimvormide korral võib ravimi maost edasi liikumine olla viivitatud.

Lisaks nimetatud teguritele on oluline teada ka seda, kuidas mõjutavad haigused ja teised manustatavad ravimid seedetrakti tingimusi, mis omakorda võivad mõjutada ravimite imendumist. Näiteks kõhulahtisuse korral või soolemotoorikat kiirendavate ravimite kasutamisel võib toimeainete imendumine oluliselt väheneda, sest toimeaine viibimise aeg seedetraktis on lühenenud.

Kui kehakaal on suur, on see ka neerudele koormav. Sel juhul tuleb arstiga arutada, kuidas kehakaalu tasapisi alandada, ilma et see oleks tervisele lisarisk. Kui kehakaal suureneb liiga kiiresti, informeerige kindlasti arsti. Äkiline kehakaalu suurenemine, millega kaasnevad tursed, hingamisraskused ja vererõhu tõus, võib olla märk sellest, et Teie organismis on liigselt vedelikku.

Kõhukinnisuse korral võib ilmneda jällegi vastupidine efekt. Oluliselt võivad ravimite imendumist mõjutada need haigused, mis põhjustavad seedetrakti imendumispinna kahjustust või vähenemist. Sellisel juhul sõltub mõju suurus kahjustunud ala asukohast ja suurusest. Samuti sellest, kuidas mõjutab kahjustunud või eemaldatud osa seedetrakti keskkonda ja kas toimeaine imendumine toimub seedetrakti kahjustunud või antibiootikumid ja rasva kadu osast või kogu seedetrakti ulatuses.

Milliseid ravimvorme ja kuidas suukaudselt manustatakse? Suukaudseks manustamiseks on disainitud palju erisuguseid ravimvorme: alustades lihtsatest lahustest kuni keerukate toimeainet modifitseeritult vabastavate ravimvormideni.

Erinevate ravimvormide manustamisel on üks kindel põhimõte — Sa pead need alla neelama v. Samas võib olla iga ravimvormi juures nüansse, mis määravad, kuidas ravim manustamiseks ette valmistatakse või kui kiiresti saabub ravimi manustamise järgselt selle toime ja kui kaua see kestab.

Tabletid ja kapslid tuleb enamasti neelata alla tervelt, juues peale umbes pool klaasi vett. Näiteks tabletid ja kapslid pead Sa enamasti neelama alla tervelt. Soovitatav on peale juua 0,5—1 klaasi vett või mahla. Võimalusel joo alati vett, sest mahlade nt greip või jõhvikas korral on oht koostoimete tekkeks. Kui Sa manustad ravimit koos vedelikuga, siis see kergendab neelamist ning aitab kaasa ravimi lagunemisele väiksemateks osadeks ja toimeaine lahustumisele Sinu seedetraktis.

Samuti võiksid Sa ravimi neelamise ajal olla püstises või istuvas asendis, sest see aitab vältida tableti söögitorusse kinnijäämist, mis võib põhjustada limaskestade paikset ärritust, aga ennekõike põhjustab ebameeldivat tunnet nagu miski oleks kurku kinni jäänud.

Enterokattega ravimvorme võiksid võtta enne söömist tühja kõhuga, sest tühja kõhu korral liiguvad need ravimid kiiremini maost peensoolde, mille tulemusena saab hakata toimeaine vabanema maos vabanemist ei toimu.

Kroonilise neeruhaiguse patsiendijuhend (PJ-N/20.1-2017)

Suukaudseid ravimeid, mis on vedelas ravimvormis, tuleb Sul sageli enne vajaliku koguse mõõtmist loksutada. Kui manustad ravimit süstlaga suhu, tuleb süstla ots suunata põske, mitte neelu. Ravimite suukaudne manustamine on enamasti lihte, aga tuleb arvestada, et kõik ei antibiootikumid ja rasva kadu võimelised ravimit neelama, sest lastel ei pruugi neelamisrefleks olla veel täielikult välja arenenud ning eakatel ja mõnede haiguste korral võib see olla halvenenud.

Nendel inimestel, kelle neelamisfunktsioon on häiritud või puudulik nt ka need, kes kasutavad toitmissondi või -stoomivõib ravimi suukaudne manustamine osutuda probleemseks. Mida teha siis, kui ei saa ravimit tervelt alla neelata? Tahkeid suukaudseid ravimvorme, nagu tabletid ja kapslid, ei saa alati manustada neile, kellel on neelamine häiritud või raskendatud.

Samas võib juhtuda, et alternatiiv puudub. Seega tuleb leida nende manustamiseks ohutuim võimalus, arvestades nii inimese kui ka ravimvormiga. Esimeses valikus on pulbrid, graanulid, lahustuvad või dispergeeruvad tabletid jt analoogsed ravimvormid, mille koostisainete osakeste või tervikuna ravimvormi suurus on väike või millest on võimalik valmistada lahus või suspensioon.

Ravimvormi lõhkumisega kas uhmris purustamisel või vees dispergeerimisel kaasnevad mitmed ohud. Nendega tuleb alati arvestada nt enterokatte lõhkumisel maohappele tundliku aine osaline imendumiseelne lagunemine ja need peavad jääma väiksemaks ohtudest, mis kaasnevad ravimi mittemanustamisega.

Seepärast ongi oluline, et kui Sina või Sinu tuttav ei saa ravimit õigesti manustada, sellest oma arsti või apteekriga rääkida, sest nemad oskavad kõige paremini öelda, mis on lubatud ja mis mitte.

Казнь будет произведена в ближайшее время. Всех граждан Нового Эдема известят о подробностях. Элли оставалась на своем, месте, пока аудитория почти опустела. Она ожидала, что полиция задержит ее при выходе, однако никто не подумал остановить. Но оказавшись снаружи, она едва сдерживала восторг.

Klõpsa ja loe lisaks ravimite purustamise antibiootikumid ja rasva kadu dispergeerimise põhimõtetest Ravimi purustamine on ravimi füüsiline jõuga lõhkumine, mille tulemusena tekib pulber, mida seejärel on võimalik segada veega, et tekitada hägune lahus ehk suspensioon.

Seda on õige teha uhmris või kasutades tabletipurustajat. Ravimi dispergeerimine on ravimi lagunemine väiksemateks osadeks vedeliku toimel see sama protsess toimub enamus ravimite korral Sinu seedetraktis. Dispergeerimise tulemusena tekib suspensioon. Enne kui Sa hakkad ravimeid purustama või dispergeerima, tuleb kontrollida ravimitootja infot mis on toodud ravimi omaduste kokkuvõttes SPC ja pakendi infolehes PIL. Kui sealt infot ei leita, siis tuleks konsulteerida apteekri või arstiga, sest kui tootja info puudub, on tegemist ravimi näidustusevälise kasutamisega nn off-label use ja seega on oht ravimi toime muutumisele või kadumisele.

Enamasti lähtutakse järgmistest üldistest põhimõtetest: modifitseerimata ravimvomid katmata või polümeerkattega tabletid, kapslid — toimeaine vabanemine ravimvormist ei ole tehnoloogiliselt muudetud — kui tablett enne manustamist purustada või dispergeerida, siis suure tõenäosusega ei muutu ravimi toime niivõrd, et see mõjutaks ravitulemus; modifitseeritud nt toimeainet viivitatult või pikendatult vabastavad ravimvormid mis on parim kulmutatud toidu kaalulangus toimeaine vabanemine ravimvormist on tehnoloogiliselt muudetud: kui ravim enne manustamist purustada, siis ravimi toime muutub, sest olenemata tootmistehnoloogiast, toimeaine vabanemine ravimvormist muutub ja sõltuvalt ravimvormist on oht saada toksilised kõrvaltoimed või toime kaob; mõningatel juhtudel võib enne ravimi manustamist kapsli avada kui kate on kapsli sees olevatel graanulitel või pelletitel või tableti dispergeerida vees kui kate ei ole tabletil, vaid tabletiks pressitud graanulitel või pelletitel.

Mis on ravimi suhu manustamine ja kuidas seda õigesti teha? Kui Sa pead ravimit suhu manustama, siis pead Sa selle panema kas keele alla keelealusi ehk sublingvaalne manustamine või põse vastu põske ehk bukaalne manustamine joonis 3.

Nii on võimalik saavutada süsteemne nt stenokardia korral nitroglütseriini keele alla manustamine või lokaalne nt neelupõletike korral lokaalanesteetikumide või antimikroobsete ainete lokaalne manustamine toime. Ravimi suhu manustamisel tuleb arvestada, et need võivad suu limaskesta ärritada ja kahjustada.

Seetõttu tuleb pikemaajalisel ravimite suhu manustamisel ravimi manustamiskohta pidevalt muuta. Suhu manustatavaid ravimeid ei tohi alla neelata ega närida. Ravimi igapäevasel manustamisel tuleb limaskestade ärrituse vältimiseks ravimi manustamiskohta pidevalt muuta. Suhu manustatavaid ravimeid ei tohi alla neelata ega närida, sest sellisel juhul muutub nii toimeaine vabanemine kui ka imendumine ning sellest lähtuvalt võib muutuda ka toime või kaasnevad kõrvaltoimed.

Ka imemistablette kasutatakse peamiselt suuõõnes või neelus lokaalse toime saamiseks ning seetõttu tuleb neid kuni täieliku lahustumiseni suus hoida ning mitte alla neelata või närida. Selleks, et vähendada sülje tekkimist, ei tohiks ravimi manustamise ajal rääkida ega ravimit keelega aktiivselt liigutada.

Samuti ei tohi samal ajal ega vahetult pärast ravimi manustamist süüa või juua. Mis on ravimi pärasoolde manustamine ja kuidas seda õigesti antibiootikumid ja rasva kadu Kui Sa pead ravimit pärasoolde ehk rektaalsel manustama, siis tuleb Sul ravim panna pärasoolde ehk anaalkanalisse joonis 4. Rektaalsel manustamisel toimivad ained kas paikselt nt hemorroidide korral kasutatavad ravimid, lahtistid või toimeaine imendumisel süsteemsesse vereringesse ka süsteemselt.

Pärasoolde manustamine on lühiajalisel kasutamisel heaks alternatiiviks nendele, kes ei saa mingil põhjusel ravimit suu kaudu manustada, nt valuvaigisti manustamine oksendavale inimesele või väikelapsele. Samas võib seda protseduuri pidada siiski pigem ebameeldivaks ning toimeaine võib imenduda küll kiiresti, kuid ebaühtlaselt.

Mida tühjem on sool, seda kiirem ja täielikum on imendumine. Samuti võib ravimi manustamisel pärasoolde olla pärasoolt ärritav toime, mis võib eriti väikelastel põhjustada roojamistungi. Ravimi manustamisel pärasoolde ei tohi kasutada jõudu ja pärast ravimi manustamist tuleb toime saamiseks enamasti 30 minutit lamada. Pärasoole kaudu manustatakse erinevaid ravimvorme.

Kui Sa ravimit pärasoolde manustad, siis ei tohi kasutada jõudu ja ravim lükatakse pärasoole limaskesta vastu. Manustamise lihtsustamiseks võib kasutada libiainet, aga mõningatel juhtudel võib selleks sobida ka ravim ise.

Näiteks võib pigistada enne manustamist klistiiripritsist ehk klüsmist natuke ravimit välja ning määrida pritsi ots sellega kokku.

Lastele klistiiripritsist ravimi manustamisel tuleb kindlasti jälgida, kui sügavale võib pritsi otsa lükata. Päraku ümbrus tuleb pärast ravimi manustamist üleliigsest ravimist puhastada, v.

antibiootikumid ja rasva kadu

Mugavamaks ja vähem valulikuks muudab manustamise õige asend joonis 4 : lamamine võimalikult lõdvestunult ühel küljel, pealmine jalg ettepoole kõverdatud. Pärast ravimi manustamist tuleb Sul toime saamiseks enamasti 30 minutit lamada, siis ei vaju ravim pärasoolest välja. Imikutel ja väikelastel võib olla vajalik ravimvormi imendumise tagamiseks suruda tuharad kokku, sest sellisel juhul ei saa laps ravimit tahtmatult väljutada refleksidest põhjustatud roojamistungi tõttu. Sobiva annuse saamiseks ei ole ravimküünalde poolitamine üldiselt lubatud, sest ravimi ühtlane jaotumine kogu ravimküünla ulatuses ei ole tagatud, samuti raskendab poolitamist küünalde kuju.

Kui poolitamine on tootja poolt lubatud, siis enamasti ainult pikisuunaliselt. Mis on ravimi lokaalne ehk paikne manustamine? Ravimite lokaalsel või paiksel manustamisel tuleb Sul ravim panna otse nahale või limaskestadele.

antibiootikumid ja rasva kadu

Enamasti on eesmärgiks ravimi lokaalne toime, mis annab võimaluse saavutada toimekohal ravimi suhteliselt suure kontsentratsiooni, vältides seejuures kõrget plasmakontsentratsiooni ja seeläbi ka võimalikke süsteemseid kõrvaltoimeid. Siiski on lokaalsel manustamisel võimalik saavutada ka ravimi süsteeset toimet nt transdermaalsel manustamisel.

Ravimeid saab lokaalselt manustada nahale sh nahakaudne manustamineninna, silma v. Kui tunned selle vastu suuremat huvi, siis loe manustamisviiside juurde toodud lahtiklõpsatavaid lisamaterjale. Mis on ravimi nahale manustamine ja kuidas seda õigesti teha? Nahale manustamisel peab nahk olema terve ja puhas. Kui ravimit manustatakse palja käega, tuleb käed enne ja pärast ravimi manustamist hoolikalt puhtaks pesta.

Ravimi nahale ehk kutaansel manustamisel viiakse ravim otse nahapinnale, kust see siis imendub ja toimekohta jõuab. Eesmärgiks enamasti saada nahal lokaalne toime haava- või nahahaiguste ravis. Samuti kasutatakse seda naha lähedal asuvate lihaste või liigeste valu korral. Nahale on võimalik manustada erisuguseid ravimvorme.

Näiteks leemendava nahakahjustuse korral on eelistatud vee baasil valmistatud ravimvormid: kreemid, geelid, aerosoolid jne. Tuleb meeles pidada, et pihustatavad pulbrid kuivatavad nahka kõige rohkem, aerosoolid võivad sageli nahka ka ärritada.

Kuna naha üks roll on olla kaitsebarjääriks, keskkonnast tulenevate ohtude eest, siis on toimeainetel üldiselt sinu nahast raske läbi tungida.

Seetõttu on oluline roll ravimi tootmisel kasutatavatel abiainetele nö. Imendumisele aitab kaasa ka ravimi nahasse antibiootikumid ja rasva kadu. Klõpsa ja loe täpsemalt, kuidas ravimeid nahale manustada Enne ravimi manustamist nahale tuleb nahapind alati puhastada ja lasta kuivada. Nahavoltide korral tuleb olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Nahapinna puhastamisel eemaldatakse mustus ja eelmisest manustamiskorrast nahale jäänud ravimi jäägid.

Ravimi manustamine ravimijääkidega kaetud nahale võib põhjustada või soodustada nahaärrituse teket ning ravimi kuhjumist ja sellest põhjustatud kõrvaltoimeid. Samuti võivad nahapinnal olevad mustus ja ravimi jäägid takistada toimeaine imendumist ja seetõttu ei pruugi soovitud toime saabuda. Puhta naha korral saab paremini hinnata ka naha seisundit. Tuleb meeles pidada, et ravim manustatakse alati tervele nahale, v.

Nahaärrituse ja -vigastuste korral võib toimeainete imendumine nahalt muutuda. Põletikulise nahavigastuste korral on oluline kasutada aseptilist tehnikat, vältimaks infektsiooni levimist ümbritsevatele tervetele nahapiirkondadele. Kui Sa manustad ravimit palja käega, tuleb Sul käed enne ja pärast ravimi manustamist kindlasti hoolikalt puhtaks pesta.

Järgnev kätepesu on oluline selleks, et eemaldada peopesast ja sõrmedelt kõik ravimijäägid, sest vastasel juhul imendub toimeaine ka sealt. Lokaalselt manustatavad ravimid on sageli mitmeannuselistes pakendites, mistõttu tuleb Sul igal manustamiskorral võtta ise pakendist õige ravimi kogus.

Lokaalselt kasutatavate pooltahkete ravimvormide korral kasutatakse ravimi koguse arvestamiseks sõrmeotsaühikut fingertip unit — FTU. FTU on tuubist välja pressitud kreemi kogus, mis ulatub täiskasvanu nimetissõrme sõrmeotsast esimese liigeseni ja katab kahe peopesa suuruse nahapinna.

Mis on ravimi naha kaudu manustamine ja kuidas seda õigesti teha? Transdermaalsed plaastrid tuleb panna alati puhtale, tervele, kuivale ja karvadeta nahale. Manustamiseks tuleb alati valida sobiva annusega plaaster, sest nende lõikamine ei ole üldjuhul lubatud. Ravimi naha kaudu ehk transdermaalsel manustamisel antibiootikumid ja rasva kadu eesmärgiks ravimi süsteemne ja sageli ka pikaajaline toime. Peamiselt on kasutusel transdermaalsed plaastrid nt rasestumisvastaste ainete, nikotiini või diklofenakigamis vabastavad toimeainet kontrollitud kiirusega.

Selle mooduli eesmärgiks on anda Sulle ülevaade sellest, kuidas ravimeid manustada ja kuidas nende manustamise tulemusena saabub oodatud toime. Pärast mooduli läbimist tead Sa, millised on põhilised ravimite manustamise võimalused, mis juhtub ravimiga Sinu kehas pärast selle manustamist ja millest sõltub ravimi oodatud toime saabumise kiirus ja kestus.

Joonisel 2 on näha transdermaalse plaastri läbilõige. Sageli on kaitsekihi all ravimikiht, millest läbi pool-läbilaskva membraani saab toimeaine naha kaudu verre imenduda.

Selle toimumiseks on äärmiselt oluline täielik kontakt antibiootikumid ja rasva kadu ja naha vahel. Samuti on jooniselt 2 näha, et kui Sa salvi manustad, siis saad Sa suhteliselt lühiajalise toime, kuid plaastrite manustamisel võib see kesta tunde ja isegi päevi.

Klõpsa ja loe täpsemalt, kuidas ravimeid naha kaudu manustada Transdermaalsed plaastrid tuleb panna alati puhtale, tervele, kuivale ja karvadeta nahale.

Plaastri kasutamisel ei tohi Sa vastavale nahapiirkonnale määrida kreeme, kehaõlisid vm kosmeetikat, sest see võib vähendada plaastri kleepumisvõimet. Plaastrit ei tohi paigaldada väga liikuvale ja voldilisele nahale, sest sellisel juhul ei ole tagatud plaastri korrektne kokkupuude nahaga ning ühtlane ja täielik toimeaine imendumine.

Seega sobivad plaastri paigaldamiseks kõige paremini Sinu käsivarre ülemine osa, selg ja reie tagakülg. On oluline järgida, et Sa plaastreid ei paigutaks ärritunud, katkisele või põletikulisele nahale, sest ka siis on toimeaine imendumine tavapärasest erinev. Samal põhjusel soovitatakse pideval transdermaalsete ravimvormide kasutamisel plaastri asukohta muuta, vältides sellega lokaalse nahaärrituse teket.

Kerge nahapunetus pärast plaastri eemaldamist on normaalne ja peaks taanduma mõne tunniga. Tähelepanu tuleks Sul pöörata ka ravimitootja infole, mille kohaselt võib toimeaine pideva kontsentratsiooni hoidmiseks olla vajalik uue plaastri paigaldamine kuni 30 minutit enne vana eemaldamist. Manustamiseks tuleb Sul alati valida sobiva suuruse ja annusega plaaster, sest transdermaalsete plaastrite lõikamine ei ole üldjuhul lubatud tulenevalt plaastri ehitusest, muutuks lõikamisel sellest toimeaine vabanemine.

Mis on ravimi ninna manustamine ja kuidas seda õigesti teha? Enne ravimi ninna manustamist, tuleks nina õrnalt tühjaks nuusata. Manustamise ajal on oluline pea asend.

Ravimi ninna ehk nasaalsel manustamisel soovitakse enamasti lokaalset toimet leevendamaks allergilise riniidi, ninakinnisuse või —infektsioonide lokaalseid sümptomeid. Imendumist piiravad peamiselt ninas olev limakiht, mis tekitab toimeaine imendumisele lisabarjääri, ja ninakarvade liikumine, mille eesmärgiks on nina puhastamine sinna õhuga sattunud osakestest, sh ka ravimist. Ninna manustatakse nii vedelaid nt tilgad ja speridpooltahkeid nt salvid ja geelid kui ka tahkeid ravimvorme nt pulbreidneist igaühel on oma eelised ja puudused ning viimased neist on tänapäeval üpris harva kasutusel.

4. moodul: Ravimite manustamise põhimõtted

Klõpsa ja loe täpsemalt, kuidas ravimeid ninna manustada Enne ravimi ninna manustamist, tuleks Sul nina õrnalt tühjaks nuusata Joonis 3.

Nina nuuskamisel pead silmas pidama, et ei tohi kasutada suurt jõudu ja nuusatakse ikka ühte ninapoolt korraga. Tugev nuuskamine võib tõsta ajusisest rõhku või põhjustada ninaverejooksu. Nendel juhtudel, kui nina eritis on väga viskoossne või paks, tuleks Sul enne nuuskamist nina ka puhtaks loputada. Selleks võib kasutada füsioloogilist soolalahust, mida saab ninna pihustada või spetsiaalse abivahendi abil antibiootikumid ja rasva kadu. Samuti on manustamisel oluline Sinu pea asend, mis sõltub kasutatavast ravimvormist.

Ninaspreide ja -aerosoolide manustamisel tuleb Sul pead hoida otse või kergelt ette kallutades. Ninasõõre, millesse parasjagu ravimit ei manustata, vajuta kinni. Spreid pihustatakse üks kord kiiresti ja jõuliselt vajutades ning samal ajal sisse hingates.

See võimaldab tekkinud väikestel tilgakestel jõuda ka ninasõõrmetes kaugemal asetsevatele limaskestadele.

Aerosooli manustamisel ei ole sissehingamine vajalik, kuid eelnevalt võib olla vajalik pudeli tugev raputamine, et toimeaine ja aerosooli abiained ühtlaselt seguneksid. Ravimi manustamise järel tuleb ravimipudeli otsik kindlasti puhastada. Ninatilkade manustamine on üsna ebatäpne ning imendunud annuse suurus sõltub Sinu pea asendist ja pudeli käsitsemise oskusest. Esimesel juhul ei pruugi vale peaasendi tõttu ravim imendumis- või toimekohta üldse jõuda: pead liiga otse hoides või keerates voolab ravim kohe Sinu ninast välja toimeaine on seal imendumiseks liiga lühikest aega ning pead liialt kuklas hoides voolab ravim otse Sinu ninast neelu.

Teisel juhul võib endale ninna tilgutada liiga väikese või suure ravimikoguse. Kuna ninatilkade manustamisel on suur oht ravimi saastumiseks ninas olevate mikroorganismidega, tuleb Sul ravimi manustamisel tuua ninatilkade otsik ninasõõrmele võimalikult lähedale, kuid mitte ninna lükata. Ninna manustatavate pooltahkete ravimvormide annustamine on samuti suhteliselt ebatäpne, seetõttu on need kasutusel vaid lokaalse toime saamiseks ja eelkõige nina limaskesta niisutamiseks.

Manustamiseks võid kasutada sõrme, mis antibiootikumid ja rasva kadu enne ja pärast ravimi manustamist pesta, või vatipulki. Viimasel juhul tuleb jälgida, et Sa ei lükkaks pulka liiga sügavale ninna ja et vatitups, pulga otsast, ninna ei jääks. Mõned ravimituubid on disainitud ka spetsiaalse pikliku otsikuga, millega ravimit otse ninna viia, kuid sellisel juhul tuleb Sul kindlasti arvestada ravimituubi suure saastumisriskiga ka siis, kui tuubi otsik pärast ravimi manustamist puhastada.

Mis on ravimi inhalatsioonil manustamine ja kuidas seda õigesti teha? Ravimi inhalatsioonil ehk kopsude kaudu — nina- või suukaudsel inhalatsioonil manustamisel soovitakse saada peamiselt lokaalset toimet nt limaskestade niisutamine, bronhide lõõgastamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse või astma korral. Sellisel viisil saavutatakse toimeaine kõrge kontsentratsioon kopsudes minimaalsete süsteemsete kõrvaltoimetega.

Et manustamistehnika on väga oluline, peab täpselt teadma, millal ravimi manustamisel sisse hingata, hinge kinni hoida või välja hingata. Alati tuleb järgida ravimitootja antud juhiseid.

Inhalatsioonil manustamist eelistatakse sageli just seetõttu, et ravimi manustamine on valutu ja suhteliselt mugav. Tänu sellele, et toimeaine jõuab kohe toimekohale, võib eeldada ka kiiremat toime saabumist. Siiski tuleb Sul arvestada sellega, et ravimi toime sõltub suuresti Sinu hingamiskoordinatsioonist võimest õhku sisse hingata ja hinge kinni hoida ja võimekusest inhalatsioonivahendit käsitseda.

Erinevate ravimvormide ja inhalatsioonivahendite puhul on vajalik erisugune manustamistehnika, mis võib tekitada segadust, eriti siis, kui erinevalt pakendatud ravimeid manustatakse samal ajal või kasutatavat ravimit muudetakse.

Kõige eelneva nimekiri top kaalulangus toiduainete on peaaegu võimatu ravimi täpne annustamine ning tuleb arvestada, et osa toimeainest ei jõua toimekohta.

Et toimeaine kadu vähendada ja manustamist lihtsustada, on olemas abivahendid nt vahemahutid. Vahemahuti kasutamisel tuleb sul ravimiannus pihustada mahutisse ning sealt ravimit mitu korda rahulikult ja sügavalt läbi suu kopsudesse hingata. Nii satub ravim paremini hingamisteedesse ka halvema hingamiskoordinatsiooniga inimestel, ravimi toime tugevneb ja lokaalsed kõrvaltoimed suus ning neelus vähenevad.

Klõpsa ja loe täpsemalt, kuidas ravimeid inhaleerides manustada Et manustamistehnika on väga oluline, tuleb enne iga uue inhalatsiooniravimi kasutamise alustamist õppida ravimi kasutamine selgeks. Sa pead teadma, millal ravimi manustamisel sisse hingata, hinge kinni hoida või välja hingata ning kui oluline on see efektiivse ravi seisukohalt. Ka need, kes inhaleeritavaid ravimeid pidevalt kasutavad, võiksid aegajalt oma tehnika üle kontrollida, sest võib-olla pole sümptomite süvenemine ja enesetunde halvenemine seotud haiguse süvenemise või ravimi toime kadumisega, vaid tuleneb sellest, et aja jooksul on ravimi manustamise tehnika ununenud või ei pöörata sellele piisavat tähelepanu.

Antibiootikumid ja rasva kadu kasutatakse peamiselt järgmisi ravimivorme: inhaleeritavaid pulbreid ehk inhalatsioonipulbreid, inhaleeritavaid aerosoole ehk inhalatsiooniaerosoole või nebuliseeritavaid lahuseid ehk inhalatsioonilahuseid. Kuigi täpsed ravimi manustamise juhised tuleb alati üle kontrollida ravimitootja infost nt ravimi pakendi infolehestsiis järgnevalt on toodud enamasti kehtivad põhimõtted. Inhalaatorite kasutamisel: tuleb jälgida, kuidas inhalaatorit käes hoida; tuleb jälgida hingamiskoordinatsiooni; enne ravimi manustamist tuleb alati sügavalt välja hingata, seejuures ei tohi puhuda inhalaatori sisse, sest hingeõhus olev niiskus võib ravimit rikkuda; ravimi manustamisel: inhalatsioonipulbrite korral tuleb hingata sisse sügavalt ja kiiresti; inhalatsiooniaerosoolide korral tuleb hingata sisse sügavalt ja aeglaselt; pärast sissehingamist tuleb alati vähemalt 5—10 sekundit hinge kinni hoida ja siis rahulikult välja hingata; Nebulisaatorite kasutamisel: manustamisele eelnevalt nebulisaator töövalmis panna; manustamise ajal hingata rahulikult läbi suu või nina; manustamise järel nebulisaator puhastada; tuleb pidada vahet 2—5 minutit ; tuleb jälgida ravimite järjekorda.

Burn fat clenbuterool on Sul meeles pidada ka seda, et pärast ravimi manustamist on soovitatav ravimijääkide eemaldamiseks suud loputada, vältides või vähendades sellega ravimi paikseid kõrvaltoimeid suuõõnes.

Suu loputamiseks kasutatud vett ei tohi alla neelata. Eriti oluline on see glükokortikosteroidide manustamise järel, et vältida suukandidoosi ehk seeninfekstiooni teket. Mis on ravimi silma manustamine ja kuidas seda õigesti teha? Enne ravimi manustamist tuleb silmalaud ja ripsmed puhastada.

antibiootikumid ja rasva kadu

Lisaks tuleb meeles pidada, et infektsiooni tekkimisel ühes silmas tuleb infektsiooni teise silma ülekandumise riski vähendamiseks manustada ravimit erinevatesse silmadesse erinevatest tilgapudelitest. Ravimi silma ehk okulaarsel manustamisel soovitakse saavutada peamiselt lokaalset toimet. Kui silmaravim jõuab pisarakanali kaudu ninna ja imendub sealt läbi limaskestade süsteemsesse vereringesse, võivad siiski tekkida ka süsteemsed kõrvaltoimed. Viimast saab vältida sellega, et pärast ravimi manustamist suletakse silm ning surutakse 30—60 sekundit nimetissõrmega silma sisenurka, mille tulemusena pisarakanal sulgub ja ravim ei saa sinna liikuda.

Silmaravimite toime on üldiselt lühiajaline, mistõttu on neid vaja sageli manustada. Salvide manustamise järel võib olla häiritud ka Sinu nägemine. Kui silmaravimit on vaja säilitada külmas, siis valu ja ärrituse vältimiseks tuleb see enne manustamist toatemperatuurini soojendada.

Manustamisjärgselt pannakse ravim jälle külmikusse tagasi. Klõpsa ja loe täpsemalt, kuidas ravimeid silma manustada Enne ravimi manustamist tuleb Sul silmalaud ja ripsmed puhastada nt füsioloogilise lahusega niisutatud tampooni või marlilapiga. Koorikute eemaldamiseks tuleks Sul hoida niisutatud tampooni 1—2 minutit silmadel, et aidata koorikutel pehmeneda, ja seejärel need õrnalt eemaldada.

Ravimi manustamisel tuleb ravim viia silma alalau soppi Joonis 4. Manustamiseks sobib lamav või istuv asend, pea pisut taha kallutatud. Et vältida ravimi otse sarvkestale sattumist või silma pilgutamist, peaksid Sa vaatama üles ja eemale. Silmatilkade manustamisel hoia tilgapudel silmast 1—2 cm kaugusel ja vajalik kogus ravimit tilgutada silma alalau soppi. Silma ei mahu rohkem kui üks-kaks tilka ja seetõttu pole ravimi nõuetekohasel manustamisel ravimi üleannustamine praktiliselt võimalik, sest üleliigne ravim voolab silmast välja.

Silmasalvide, -kreemide jms manustamisel tuleb sul ravimituubi ots hoida silmast eemal ja silma sisenurgast välisnurga suunas liikudes pigistada tuubist välja 1—2 cm ravimit. Üleliigne ravim tuleb silmalault ja selle ümbrusest eemaldada. Kui Sul tuleb manustada mitu ravimit, manustatakse silmatilgad alati enne salvi ja vähemviskoossed lahused enne viskoosseid lahuseid. Veel tuleb Sul enne järgmise ravimi manustamist oodata 5—10 minutit ja eelmise ravimi jäägid eemaldada niiske tampooniga.

Kontaktläätsede kasutamisel tuleb need alati enne ravimite silma manustamist silmast eemaldada, sest need takistavad ravimi jaotumist ja võivad endasse ravimit absorbeerida. Viimasel juhul võivad kontaktläätsed hiljem Sinu silmasid ärritama hakata. Taimetoitlaste dieet võib olla liiga kaaliumi- ja fosforirikas ning samas sisaldada vähem valke.

Igapäevase toiduga peaks saama tasakaalustatult ja õigesti kombineeritult taimseid valke ning vajaliku koguse kaloreid, samas pidades kontrolli all kaaliumi ja fosfori taset veres. Kui toit ei ole piisavalt kaloririkas, hakkab organism kasutama valke energia antibiootikumid ja rasva kadu. Kui peate mõnda toiduainet menüüs piirama, arutage arsti või õega, kuidas toituda, et saaksite igapäevase toiduga kätte vajalikud toitained ja kalorid.

Õppige lugema toiduainete pakendite etikette, et teada, kui palju erinevad toiduained sisaldavad naatriumi, valke, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi. Kui olete ülekaaluline, püüdke kehakaalu alandada. Kehakaalu alandamine aitab neerudel kauem normaalselt töötada. Jooge piisavalt vedelikku. Vähendage toidu soolasisaldust. Mida saate ise teha enda ravile kaasa aitamiseks? Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine Suitsetamisel võib olla tõsiseid pikaajalisi mõjusid neerude funktsioonile.

Suitse- tamine kahjustab veresooni. Kroonilise neeruhaigusega inimesed on südame ja veresoonkonna haigustele vastuvõtlikumad kui terved inimesed. Suitsetamine on siinjuures täiendav riskitegur. Kui Teil on krooniline neeruhaigus, leidke koos- töös arstiga parim viis suitsetamise lõpetamiseks.

Kroonilise neeruhaiguse korral ei ole alkoholi tarvitamine täielikult vastu- näidustatud, kuid seda võib teha vaid mõõdukalt. Liigne alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa, südant ja aju ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Naistel ei soovitata päevas tarvitada alkoholi üle ja meestel üle ühiku, nädalasse peab jääma vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.

Kehaline aktiivsus Kehaline aktiivsus ja sportimine ei ole kroonilise neeruhaiguse korral vastunäidustatud.

Vastupidi, piisav kehaline aktiivsus aitab kehal paremini haigusega toime tulla. Mõõdukas kehaline aktiivsus on oluline, sest: paraneb lihaste jõudlus ja vastupidavus aitab Teil lõdvestuda hoiab vererõhu edukamalt kontrolli all langeb kolesterooli ja triglütseriidide tase veres uni on parem ja sügavam püsib tervislik antibiootikumid ja rasva kadu aitab ennetada südamehaiguste ja suhkurtõve teket paraneb enesekindlus ja üldine enesetunne Te võite iga päev treenida ka vaid lühiajaliselt, kuid treeningu mõju kestab päev läbi.

Enne regulaarse treenimise alustamist rääkige kindlasti oma arstiga.

antibiootikumid ja rasva kadu

Arst saab aidata valida sõltuvalt Teie tervislikust seisundist ja varasemast treeningu- kogemusest sobivamad spordialad. Vajadusel suunab raviarst Teid taastusarsti konsultatsioonile.

Hästi sobivad aeroobsed treeningud nagu kõndimine, kepikõnd, matkamine, ujumine, vesivõimlemine, rattasõit nii sise- kui ka välistingimustessuusatamine, aeroobika või muu tegevus, kus on vajalik suurte lihasgruppide töö. Kui eelistate rahulikumat ala, siis sobib hästi jooga.

Kui Te ei ole enne regulaarselt spordiga tegelenud, alustage kergemate treeningutega, mis kestavad 10—15 minutit päevas. Järk-järgult koormust suurendades jõuate korraga treenida 30—60 minutit ja võite seda teha antibiootikumid ja rasva kadu nädalapäevadel. Alustage iga treeningut soojendusega ja lõpetage venitustega, need harjutused aitavad ennetada vigastusi. Püüdke sobitada sportimine oma päevarütmi, tehes trenni näiteks hommikul või õhtul. Oodake treenimisega umbes tund peale suuremat söögikorda ja soovitatav ei ole treenida vahetult umbes üks tund enne magamaminekut.

Kõige lihtsam võimalus kontrollida, antibiootikumid ja rasva kadu treening on jõukohane: sportimise ajal peaksite saama hingeldamata kaaslasega rääkida umbes tunni aja jooksul peale treeningut peaks pulss taastuma, peaksite tundma end tavapäraselt, kuid kui see nii ei ole, siis treenige järgmisel korral rahulikumalt lihased ei tohiks olla valulikud nii, et see takistab järgmist treeningut treeningu intensiivsus peaks olema mugava pingutuse tasemel Siiski on mõned märgid, kui peaksite treenimisest loobuma või treeningu katkestama: tunnete end väga väsinuna tunnete rinnas valu, südame löögisagedus kiireneb äkki või muutub eba- regulaarseks tunnete kõhus valu jalalihastes tekivad krambid tekib peapööritus või -uimasus Pidage meeles, et regulaarne kehaline aktiivsus ei tähenda, et võiksite piiramatult süüa toite, mida Teil on soovitatud piirata.

Dieet ja treening toimivad üheskoos. Kui tunnete, et peale kehalise aktiivsuse suurendamist söögiisu kasvab, rääkige arsti või dietoloogiga. Nad aitavad menüüd muuta, et toiduga saadav kalorite hulk oleks piisav. Nädalas peab olema vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva. Leidke iga päev võimalusi kehaliseks aktiivsuseks. Jalutage, tehke kerge treening või tegelege aiatöödega. Kuidas kohaneda kroonilise neeruhaigusega? Kui Teil diagnoositakse krooniline neeruhaigus, võib see alguses tekitada negatiivseid tundeid.

Esialgu võib diagnoosi teadasaamine olla šokk ja tunduda uskumatu, võib tekkida ärevus mingi konkreetse olukorraga seotult nt uuring, protseduur või üldiselt kontrolli kaotamine oma elu üle, elukvaliteedi langus. Vihastamine, süüdistamine ja eitamine on esialgu normaalsed emotsioonid, kuid mingi aja möödudes peaks inimene hakkama haigust tunnistama ning sellega kohanema ja siis on võimalik toime tulla kroonilise neeruhaiguse tõttu vajalike elumuutustega.

Kui negatiivsed tunded jäävad aja möödudes endiselt tugevaks ning põhjustavad igapäevaelus raskusi, tuleb nendest kindlasti arstile rääkida. Arsti vastuvõtul võib tunduda lihtsam rääkida sellest, mis põhjustab füüsilist artisoki rasva kadu väsimus, halb enesetunne, peapööritus jms.

Enda tunnetest rääkimine on keerulisem ja seda pigem välditakse. Kuid vaimse tervise eest hoolitsemine on samavõrra oluline, oma tunnete tunnistamine ja nende väljendamine võimaldavad need endast välja saada ja arst saab leida võimalusi Teie abistamiseks. Peamiselt põhjustavad stressi muudatused, mida tuleb haiguse tõttu oma elus teha: muuta olenevalt neerufunktsioonist toitumist, kohaneda haigusega, pidada meeles ravimite võtmist.

Te võite saada korraga palju uut infot, mille vastuvõtmine on keeruline. Parim viis stressiga toimetulekuks on tunnistada, et see on probleem, millega tuleb tegeleda ja see võib võtta aega. Üldine halb enesetunne ja väsimus füüsiline ja emotsionaalne võivad mingitel hetkedel olla üsna tavapärased. Te võite tunda end kurvana ja kergesti nutma puhkeda.

Võib esineda mitmeid sümptomeid nagu ärrituvus, isukaotus, vähene huvi ümbritseva vastu, uinumisraskused. Emotsionaalne kurnatus põhjustab üldist väsimust. See võib tekkida aeglaselt ja vaevu märgatavalt. Kui kurbus muutub meeleheiteks või lootusetuseks ja väsimuse tõttu ei ole enam motivatsiooni midagi teha ning selline seisund kestab kauem kui kaks nädalat, peaksite sellest arstile teada andma.

Kuigi Te ei saa muuta diagnoosi, saate omalt poolt paljugi teha haigusega toimetuleku parandamiseks: Pöörake tähelepanu oma emotsioonidele, ärge eitage neid. Isegi, kui arvate, et need ei ole haigusega seotud, rääkige neist, sest negatiivsete emotsioonide endas hoidmine suurendab stressi. Rääkige inimesega, keda usaldate — lähedastega, sõpradega, oma arstiga, õega.

Keegi ei oska mõtteid lugeda, kuid inimesed on alati valmis Teid aitama. Lugege ja otsige informatsiooni kroonilise neeruhaiguse ja ravi kohta, olge aktiivne ravi puudutavate otsuste langetamisel.

Ära kartke esitada küsimusi. Enne arsti vastuvõtule minekut kirjutage oma küsimused üles. Paljud patsiendid tunnevad, et suurem teadlikkus oma haiguse ja ravi kohta aitab neil tunda end raviprotsessi enam kaasatuna. Kui arvate, et Teile ei pruugi kogu info kohe meelde jääda, võtke lähedane arsti vastuvõtule kaasa või kirjutage vajalik üles.

Tegelege aktiivselt oma eluviiside tervislikumaks muutmisega ja järgige arsti soovitusi. Hoolitsege enda eest. Rõõmustage end meeldivate tegevustega: kuulake rahustavat muusikat, lugege lemmikajakirja või -raamatut, minge loodusesse kõndima või teatrisse. Täiesti normaalne on inimestele öelda ka seda, kui tunnete, et ei taha või ei jõua parasjagu sotsiaalsetes tegevustes osaleda.

Kui tunnete, et ei taha teistele oma muresid rääkida ega neid arutada, pidage päevikut. Mõnikord aitab kirjutamine oma tunnetega paremini toime tulla ja muudab nendest rääkimise lihtsamaks. Vajadusel otsige professionaalset abi. Püsivate meeleoluprobleemide ja sotsiaalsete probleemide korral küsige arstilt, millise spetsialisti poole saaksite nende lahendamiseks pöörduda. Võtke abi vastu, kui Te seda vajate. Inimesed pakuvad abi, sest nad tõesti tahavad aidata. See annab neile tunde, et nad osalevad Teie elus ja on Teile vajalikud.

  • 4. moodul: Ravimite manustamise põhimõtted
  • Ах, мамзелька моя, - проговорил он, отрывая ее от земли на полметра, - как мне тебя не хватало.

Teie lähedased ja sõbrad võivad olla peamine toetuspunkt. Kohalikud kroonilise neeruhaiguse patsientide ühingud või tugigrupid on head kohad, kus saate teiste patsientidega rääkida. Samuti võite sealt saada praktilist nõu, koolitusi ja emotsionaalset tuge. Vaba aeg ja puhkus Ärge loobuge meeldivatest vabaajategevustest ega hobidest.

Need aitavad lõõgastuda, hoida kontakti sõpradega ning saada mõtted haigusest eemale. Kui palju Te oma haigusest räägite, on Teie otsustada. Ka puhkus on oluline, sest see on aeg, mille saate veeta koos lähedastega igapäevakohustustest eemal. Kui plaanite minna reisile, informeerige sellest arsti. Kontrollige, et Teil on vajalikud analüüsid tehtud, olemas on piisav varu vajalikke ravimeid ning Te teate, millisesse tervishoiuasutusse saate reisil olles vajadusel pöörduda.

Töötamine Töötamise võimalus on kõikide inimeste jaoks oluline eneseväärikuse allikas. Kroonilise neeruhaiguse diagnoos ei tähenda veel töövõimekaotust ja puuet kuni selle hetkeni, mil haigus hakkab otseselt mõjutama tööga ja igapäevaeluga toimetulekut nt piirangud neeruasendusravil ajal, mille vajadus tekib kroonilise neeruhaiguse lõppstaadiumis.

Loomulikult peate arstiga arutama, kas töötamisele, tööaja pikkusele või töökorraldusele nt raskuste tõstmine on haiguse või ravi tõttu piiranguid. Samuti saab Teie raviarst suunate Teid taastusarsti vastuvõtule, kes saab õpetada õigeid liigutusi või töövõtteid. Tööandjat tuleks informeerida, kui vajate tervisliku seisundi tõttu töökorralduses muudatusi.

Millised on toetuste ja soodustuste võimalused? Ravikindlustus Eestis kehtib solidaarne ravikindlustussüsteem. Solidaarsus tähendab seda, et kellegi ravikindlustusmaksed ehk panus süsteemi ega ka juurdepääs vajaminevale abile ei sõltu vanusest, sissetulekust või terviseriskidest. Ravikindlustusele on õigus igal Eesti alalisel elanikul, samuti kõigil, kes viibivad siin tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel, kui nende eest tasutakse sotsiaalmaksu.

Lisaks tagab riik õiguse ravikindlustusele alla aastastele lastele, õpilastele ja üliõpilastele, aja- teenijatele, rasedatele, töötutele, lapsehoolduspuhkusel olijatele, ülalpeetavatele abikaasadele, pensionäridele, puudega inimeste hooldajatele ja haigekassaga vaba- tahtliku kindlustuslepingu sõlminutele. Ravikindlustatud inimese ravikulud tasub haigekassa.